1.     Loendamise („kui mitu?“) ja koguse hindamise („kui palju?“) eest vastutavad aju eri osad.

2.     Fregoli sündroomiga inimese peavad võõraid maskeeritud tuttavateks.

3.     Mõni sensoorne mälestus püsib vaid murdosa sekundist.

4.     Umbes iga neljas inimene on nn supermaitsja, teistest palju tundlikum ebameeldivate maitsete suhtes.

5.     Ahaa-elamuste ajal aktiveerub meie aju parem oimusagar.

6.     Viiendik sinu verest kulub aju verevarustusele.

7.     Kui ajukoore saaks laiali laotada ja sirgu tõmmata, oleks see väikese laudlina suurune.

8.     Huultelt lugemine aktiveerib nii nägemis- kui ka kuulmiskeskuse.

9.     Närvirakk võib ulatuda aju ühest servast teise.

10. Närviimpulsid liiguvad kiirusel 0.9 kuni 122 meetrit sekundis.

11. Närvirakkudele, millega sa sünnid, ei lisandu elu jooksul ühtki uut.

12. Inimese ajus on umbes 50 triljonit neurogliiat, närvirakkude tugirakku.

13. Nii kuuljad kui ka kurdid töötlevad keelelist teavet vasaku ajupoolkeraga.

14. Aju verevarustuse katkedes kaotab inimene 8-10 sekundiga teadvuse.

15. Su ajus on 60% valgeainet ja 40% hallainet.

16. 20%-l kaksikutest on üks kaksik vasakukäeline (rahvastikus keskmiselt 10%).

17. Väikelastel, kellel on üks ajupoolkera eemaldatud, täiskasvanuna tavaliselt ajutalitluse häireid ei ole.

18. Aju kasutab ära 20% keha hapnikust ja glükoosist.

19. Hallaine on tüdrukutel kõige tihedam 11- ja poistel 12- aastaselt.

20. Beebi hakkab naerma 12. ja 16. elunädala vahel.

21. Su aju kasutab umbes 20 vatti elektrit – enam-vähem sama palju nagu nõrk lambipirn.

22. Hüpertümeesia sündroomiga inimene mäletab erakordselt hästi oma elusündmusi.

23. Umbes 11-kuuliselt hakkab laps kaotama võimet eristada võõrkeelte häälikuid.

24. Mozart mängis 12 minuti pikkuse kooriteose pärast kaht korda kuulmist mälu järgi ette.

25. Teadlased on tekitanud hiirtel võltsmälestusi.

26. Teave jääb suurema tõenäosusega meelde, kui sellega on seotud emotsioonid.

27. Depressiooni leevendav ravi parandab tavaliselt mälu.

28. Üks ajupiirkond on pühendatud kaashäälikute kuulmisele.

29. Gorilla Koko moodustab viipekeele sõnadest kolme- kuni kahesõnalisi lauseid.

30. Teistega koos laulmise ajal surub nn kooriefekt kogelemist maha.

31. Kahe kolmandiku inimeste IQ jääb vahemikku 85-115.

32. Vananevatel silmadel on raskusi sinise ja rohelise varjundite eristamisega.

33. Teravalt näeb vaid tilluke piirkond silma keskel.

34. Silmas on 91 miljonit kepikest, aga kolvikesi on 4,5 miljonit.

35. Aju võib anda kõrvadele märku, et need reageeriksid valjule helile nõrgemini.

36. Mõned lõhnad, nt ammoniaagi lõhn, panevad ninas tööle valuretseptorid.

37. Omaduste tajumist puutemeele kaudu nimetatakse taktiilseks tajuks.

38. Inimesed, kellel on assotsiatiivne agnoosia, ei tunne objekte ära.

39. Igal võrkkestal on pimetähn, kust väljub ajuga ühendatud nägemisnärv.

40. Need, kellel on vaid üht tüüpi kolvikesi, ei erista tavaliselt punast ja kollast.

41. Lindudel on silmades nelja tüüpi kolvikesi.

42. Aju võrkrakud võivad aidata meil orienteeruda.

43. Kõige hõredamalt puuteretseptoreid on sul seljal.

44. Umbes 60 protsenti amputeeritud jäsemega inimestest tunneb fantoomjäset.

45. Mõned lõhnaretseptorid püüavad kinni molekule, mida on miljardite seas vaid mõni üksik.

46. Iseennast ei saa kõdistada, sest aju teab puudutust oodata.

47. Mõned lõhnad tõstavad vererõhku.

48. Inimesel on umbes 10 000 maitsepunga.

49. Mõned lõhnad, näiteks roiskuva liha lõhna, tunneb aju ära juba sündides.

50. Refletoorseid reaktsioone, näiteks põlverefleksi, juhib selja-, mitte peaaju.

51. Reklaamides kasutatakse tihti kuulsuste hääli, sest need võivad tarbijat alateadlikult mõjutada.

52. Umbes iga tuhandes inimene jääb narkoosi ajal osaliselt teadvusele.

53. Kui tunned end rahulikuna ja valitsed olukorda, on ajus ülekaalus alfalained.

54. Kell neli hommikul on inimene erksam, ükskõik kui palju ta on maganud.

55. Mary Shelly sai „Frankesteini“ kirjutamiseks idee unenäos.

56. USA idaranniku spordivõistkondadel läheb läänes võisteldes halvemini.

57. Piim, juust ja maapähklid võivad aidata uinuda.

58. Unevaeguses autojuhi reaktsiooniaeg on samasugune nagu purjus juhil.

59. Umbes 20 protsendil lastest tuleb ette vähemalt üks unes kõndimise episood.

60. Näljane või janune inimene näeb harva söögist või joogist und.

61. Inimesed, kes võtavad retsepti-unerohtu, võidavad ainult 11 minutit uneaega.

62. Pikim teadaolev unetuse episood kestis 18 päeva.

63. Umbes 10-15 protsendil täiskasvanutest on krooniline unetus.

64. Suveajale ülemineku järgsel nädalal sagenevad infarktid 5 protsenti.

65. Kellegi eest põgenemist näeb unes 80 protsenti inimestest.

66. Nii nagu kokaiin ja heroiin, aktiveerib ka nikotiin aju dopamiimisüsteemi.

67. Ühes uuringus leiti, et koertega mängimine tõstab rõõmuhormoonide taset.

68. Emotsioonid aitavad mäletustel tekkida ja kinnistuda.

69. Kui näed, et keegi on hädas, tekitavad su aju peegelnärvirakud sul sarnased tunded.

70. Oksütotiin suurendab inimeste usaldust üksteise vastu.

71. Tugev side sõprade ja perega suurendab õnnetunnet.

72. Loteriivõitjad pikemas vaates teistest õnnelikumad ei ole.

73. Heategude tegemine teeb inimese õnnelikumaks.

74. Elamused teevad õnnelikumaks kui asjad.

75. Osa hiiri levitab feromoone isaslooma pisaratega.

76. Vanemad inimesed on oma eluga rohkem rahul kui nooremad.

77. Südamevalu ja füüsilise valu kannatamine aktiveerib samad ajupiirkonnad.

78. Psühholoog Martin Seligman nimetab kolm õnnelikkuse komponenti: nauding, kuuluvustunne ja mõtestatus.

79. Meestel on rohkem kalduvust peita depressiooni sümpotomeid.

80. Antropoloogid on leidnud lugusid romantilise armastuse kohta 147 ühiskonnast (166 seast).

81. Neurokeemiline aine arginiinvasopressiin teeb valimatult paarituvad hiired monogaamseks.

82. Valu ei ole emotsioon, aga võib tekitada emotsionaalseid reaktsioone.

83. Depressioonis inimesed tunnevad end kõige halvemini hommikuti.

84. Uuringud näitavad, et meestel tekib rühmaeelarvamusi tõenäolisemalt kui naistel.

85. Töömälu paikneb otsmikusgarates.

86. Ealised sisekõrva kahjustused võivad põhjustada eakatel peapööritust ja kukkumisi.

87. Normaalselt vananedes lagunevad hipokampuse sisemised närviühendused.

88. Verbaalsete oskuste halvenemine võib olla varajane Alzheimeri tõve sümptom.

89. 80. eluaastates hakkab dementsuse risk vähenema.

90. Alzheimeri tõvega patsiendid mäletavad muusikat sageli kauem kui sõnu.

91. Optimistlikud vanurid elavad kauem kui pessimistid.

92. Alkohol kahjustab vanemat aju tugevamini, sest vanemana on ainevahetus aeglasem.

93. Sõnu, mille inimene ära tunneb, vanusega vähemaks ei jää.

94. Sõnu, mida suudetakse meenutada, jääb vanusega vähemaks.

95. Üle 100 aasta vanuste inimeste ühine tunnus on oskus stressi ohjata.

96. Taiji võib leevendada depressiooni.

97. Strateegiamängud aitavad ajul erksaks jääda.

98. Mäluhäirete vastu võib aidata elektriline ajustimulatsioon.

99. Otsmikusagarasse saadetud magnetimpulsid võivad leevendada obsessiivkompulsiivset häiret.