MEELDETULETUSEKS!
Viimasel ajal mulle tundub, et inimesed peaksid rohkem tähelepanu pöörama üksteise mõistmisele ja tolerantsusele.
Aega-ajalt jääb silma neid, kellel endal on küll tervisega kõik korras, kuid kõrvalseisja probleeme ei märgata või ei peeta millekski. Eriti palju tuleb seda ette siis, kui inimese erivajadus või puue ei ole silmaga näha s.t. ei ole füüsiline. Käed-jalad küljes, pea otsas, kõnnid, räägid - järelikult ei ole Sul häda midagi!
Kahjuks on jäänud silma ka neid inimesi, kelle enda tervisemured on silmaga märgatavad, kuid kaasteelise tervisemure, mida silmaga märgata ei ole, püütakse pisendada. Käib justkui kummaline olelusvõitlus, kelle puue või erivajadus on suurem või olulisem?!?
NB! Kui Sa ei ole tundunud teise inimese valu, siis ei ole Sul õigust seda valu ka kritiseerida!
