On rida igasuguseid probleeme ja erinevaid eluraskusi, millega inimesed rinda pistavad. Natuke teistsugust tunnetust toovad sisse raskete haigustega seotud teemad. Need kuidagi väga kõnetavad mind, ilmselt põhjust pole vaja kaugelt otsida. Eks ikka mu enda insuldilugu on selleks põhjuseks. Inimese mure, hirmu või hingevalu lõpuni mõistmine aitab mul paremini inimesega koos seda kaotatud tasakaalu leida. On oluline rääkida abivajava inimesega nö sama keelt. Lühidalt – ma tean, mida inimene tunneb.
On täiesti normaalne, et taastumisteekonnal võib ette tulla ka ärevamaid päevi. Mõnikord ei tee inimene sellest suuremat numbrit, kuid mõnikord jälle tõuseb stressitase lakke ja närvid on pingul, nagu kitarrikeeled. Olen väikese huumoriga sellepeale öelnud, et kui kitarrikeeled on nii pingul, siis tuleb nendel mängida midagi toredat. 😊
Mind aitavad kehvematel hetkedel hea huumor, liikumine, positiivsed ja heatahtlikud inimesed minu ümber, päikselised ilmad ja loodus. Kuna ma loen palju, siis kui vähegi jaksu on, aitab mind ka raamatute lugemine. Ka täielikul vaikusel on minu jaoks oma võlu. Vaikuses olemine, hetk iseendaga, aitab mind samuti.
NB! Emotsioonidega tuleb kindlasti tegeleda, kuid mitte ülemäära palju. Nende jaoks võtan ma eraldi aega. Mitte rohkem, kui 30 minutit päevas luban ma endale kurb-, segaduses-, haavatav-, enesehaletseja olemise aega. Võtan oma keerulised teemad ette ja lasen emotsioonidel lennata. See aitab, sest nii ei jää need kehvemad emotsioonid minu sisse mind närima ja maha suruma. Selliseid hetki ei juhtu õnneks iga päev, aga eks neid ikka vahetevahel tuleb ette. Üldjuhul olen ma positiivne ja optimistlik inimene, kes suudab ka sidrunitest limonaadi välja pigistada. 😊 Ütlus: „Kui elu pakub sidruneid, tee neist limonaadi!“ käib 100% minu kohta. Limonaadimeistri tiitli olen ma juba ammu auga välja teeninud!
Eraldi teema on juba aastaaega kestnud koroonaviirus, millest eelmisel kevadel paaril korral ka kirjutasin. Inimeste vaimsele tervisele on see aeg jätnud väga sügava jälje. Kui inimese tervis on niigi habras, siis koroonaaeg siin kuidagi abiks ei ole, pigem lõhub juba saavutatut ja tõmbab alla inimese usku, lootust ja enesekindlust. On ülioluline küsida abi vaimse tervise spetsialistilt, et juba äratehtud suur töö ja vaev ei tõmbaks inimese tulemusi nulli. Kui seda võimalust ei ole, on heaks toeks mõni pereliige või tore sõber. Oluline on mure endast välja rääkida. Fookus olgu olulisel ja muud hirmud jäägu tahaplaanile!
Mõtteid, kuidas oma emotsioonidega toime tulla, saab lugeda mõnest minu varasemast loost:
https://www.taastusstuudio.ee/taastumislugu/taastumisel-ei-ole-tahtaega
https://www.taastusstuudio.ee/taastumislugu/hirmud-ja-uued-tuuled

Hea taastuja, pane oma „kitarrikeeled“ taas häälde ja leia aega, et oma emotsioonidega tegeleda. See on väga oluline taastumisprotsessis!