Ja kui ma ütlen päev voodis, siis ei tähenda see päev läbi niisama voodis rullimist ja laisklemist, vaid seda, et mul on tunne, nagu oleks kogu mu keha tina täis valatud, kõik valutab ja peas kärgatab kohe-kohe pomm. Tasakaalukeskus ajus streigib, kõndimine on raskendatud ja istumine tundub paras piin. Tasakaalukeskuse trikitamine tekitab isegi ärevustunnet ja hirmu, seda hirmutunnet, mille vahepeal olin juba unustanud. Kogu igapäevaelu on häiritud, tööd teha ei jaksa, sest jõudu ei ole, inimestega suhelda ei jaksa, kokkuvõttes on see üks 0 päev. Lohutab mõte, et loodetavasti homme on parem päev. Kindel ei saa olla, aga kübeke optimismi peab iga taastuja sees olema, ilma selleta edasi naljalt ei liigu. Aju on pretensioonikas organ ja kui midagi ei klapi, siis annab ta sellest ebakõlast kohe teada. Näiteks läbi tasakaaluhäirete ja suure peavalu, nagu minul. Ole sa nii tubli, kui tahes, selliseid olukordi võib ette tulla ja siis peab olema selleks valmis, et see päev kuidagi üle eldada.

Kui sellised natuke juba unustustesse vajunud ärevustunded ja hirmud jälle ootamatult välja vupsavad, siis peavad omad „abivahendid“ kohe varuks olema. Minul õnneks on ja ma soovitan igal insuldist taastujal endale need õiged võtted leida. Hingamisharjutustest kuni mõtteharjutusteni välja.

NB! Hea taastuja, ei ole vahet kui kaugel sa oma taastumisteekonnal oled, aga tea, et tagasilööke võib ette tulla igaühel. Tervis võib trikitada ka siis, kui sa teed kõik nö õigesti ja oled väga tähelepanelik. Sa ei saa kõike ise kontrolli all hoida, aga Sa saad olla valmis sellisteks hetkedeks. Kui ise ei oska, võta ühendust spetsialistiga. Veel parem, kui see spetsialist oleks insuldikogemusega inimene, sest tema teab ja oskab sind kindlasti aidata!