Kommenteeri

Tagasi tööle – lihtne või keeruline?

Mis juhtub inimesega siis, kui tema töövõime ei ole enam sama, mis oli enne rasket haigust? Küsimus ei puuduta ainult insuldiinimesi, see puudutab kõiki, kel raske taastumisteekond läbida on. Ka neid, kel tervisega kõik korras, kuid vahepeal on tekkinud erinevatel asjaoludel töötamises paus.
Kirjeldan terviserikke läbi teinud inimese mõttemaailma, kes mingil hetkel seisab uuesti otsuste ja valikute ees, koos oma hirmude ja kahtlustega.

Uuesti tööturule naastes võib inimene ennast üsna ebakindlana tunda. Küsimusi, millega  tuleb korraga silmitsi seista, on palju. Üks keerulisem, kui teine. Kõik on ju muutunud, nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. On ka juhuseid, kui inimene pöördub tagasi oma endiste tööülesannete juurde. See ei ole sugugi võimatu, kui tervis seda lubab. Kuid neid lugusid ei ole palju. Raskest haigusest taastudes sageli inimese oskused või võimekus on vähenenud ning panus endistesse tegemistesse varasemaga võrreldes on tunduvalt madalam. Olgu see siis töö, õppimine või igapäevatoimetused.
Et uuesti tööturule naasta, tuleb läbida põhjalik tuleproov. Mulle on jäänud mulje, et kui inimesel on mingi õnnetuse või haiguse tagajärjel tekkinud füüsiline puue, siis nagu automaatselt pannakse laubale silt – intellektipuue. See on ametnike meelest nii ilmselge. :) Kõrgharidusega inimesele, kes on olnud aastaid või lausa aastakümneid oma ala ekspert või tipptegija, tõeline talent oma valdkonnas, pakutakse ametikohti, mis jäävad kõvasti alla inimese reaalsetest teadmistest ja kvalifikatsioonist. Füüsiline keha vajab hädasti turgutust, aga teadmised on endiselt tasemel. Vastupidine olukord eksisteerib ka. Intellektipuudega inimene juhatatakse lahkesti ametikohale, mis ilmselgelt on talle liig, mis liig. Ja kui leitaksegi mõni enam-vähem sobivam ametikoht, siis kulub tööandja võhm katkematule õpetamisele. Samal ajal aga puuduvad tööandjal igasugused erialased teadmised intellektipuudega inimese juhendamiseks. Töötaja muutub väga rahutuks ja tööandja on põhjendatult hädaolukorras. Võitjaid siin ei ole.
Töövõimereformist kirjutamine vajaks ilmselt eraldi peatükki ja käsitlemist. Siinkohal pöördun tagasi raskest haigusest taastuva inimese juurde, kes soovib tööd teha ja milliseid emotsioone kogu see protsess inimeses tegelikult tekitab.

Ebakindlus ja kahtlused

Minul isiklikult oli suhteliselt kiiresti selge, mida ma suudan ja mida mitte. Loomulikult kõik see võib ajas muutuda, arvestasin sellega. Oli selgemast selge, et vanad ametikohad, tööd ja tegemised ning sellega kaasnev pidev stress, ei olnud enam minu menüüs. Tuli teha selgeid valikuid ja otsuseid. Läbi oma terviserikke ja taastumisteekonna tekkis mul väga suur huvi teadusemaailma vastu ning sealt juba edasi liikusin lähemale meditsiini ja psühholoogia maailma poole. Ikka detailsemaks ja detailsemaks.
Samas mõistan ma neid inimesi, kes oma uut töövalikut kohe teha ei oska. Takistuseks võib olla nii füüsiline kui psühholoogiline olukord. Loomulikult lisanduvad siia erinevad hirmud ja ebakindlus. Kas ma saan hakkama? Kas ma julgen? Äkki juhtub minuga midagi? Äkki ma pole piisavalt tubli? Mida teised/kolleegid minust arvavad? Minu välimus ei ole enam endine? Kas ma jaksan? Väga palju küsimusi ja kahtlusi, mis tekitab inimese sees segadustunnet. Need on ka põhjused, miks ei saa puuetega inimesi kergekäeliselt tööturule lükata. Kõik ei ole nii lihtne. Inimene on läbi teinud paraja põrgu ning halvemal juhul ei ole ikka veel sealt mustast august välja tulnud ja kui nüüd teda veel tagant kiirustada, siis võivad asjalood inimese jaoks veel keerulisemaks minna. Eesmärk on ikkagi aidata inimene tagasi tööellu ja oma igapäevatoimetuste juurde. Ka kõik tööandjad ei ole sellisteks katsumusteks valmis. Rohkem ettevalmistus-/õppimis-/harjumisaega on vaja mõlemale osapoolele. Taaskord mõtisklemise koht!

NB! Kui endine töö käib erinevatel põhjustel selgelt üle jõu, siis tasub pidada nõu pere- ja sõpraderingis, miks mitte kasutada professionaalset abi, kohtudes karjäärinõustajaga. Juhtumikorraldaja oskab samuti heaks abiks olla. Koos arutledes näete oluliselt selgemini reaalseid võimalusi.
Suurepärane, kui läbirääkimisi on võimalik pidada endise tööandjaga. Leida sobiv ametikoht, arvestades hetkeolukorda või miks mitte jätkata endisel ametikohal, kui tervis seda võimaldab.
Võimalik, et olete juba otsustanud näiteks hakata iseendale tööandjaks ja teha endale ise reeglid, kuidas ja kui palju töötate. Ka see on suurepärane võimalus! 

Valikud, valikud...

Viimastel päevadel olen palju arutlenud ettevõtluse teemadel. Kuulanud, vaadanud, lugenud ärimaailma tipptegijaid ning ise inspireerinud ja motiveerinud inimesi iseseivalt tegutsema, uuesti alustama. Mitte ainult terviserikkega inimesi, vaid ka terveid, kuid iseendas kahtlevaid inimesi. See on väike „salaarmastus“, millega olen lisaks minu põhitegevusele, taastusnõustamisele, siiani taustal toimetanud. Olla inimesele toeks, julgustada ja inspireerida. Kõik see annub mulle endale ka väga palju energiat juurde. Olla saatjaks kõrval inimese isikliku eduloo kujunemise teekonnal. Super tunne! :)
Hiljuti kuulasin kahe eduka ettevõtja arutelu ja üks mõte, millega ma olen 100% nõus ja mis minu puhul ka töötas peale terviserikkest põhjustatud suurt madalseisu, on lihtne – frustratsioon on edasiviiv jõud! Muidugi sõltub see ka inimese natuurist ja hoiakutest. Mind aitas frustratsioon väga palju. Kummaline on seda välja öelda, aga läbi selle alustasin teekonda, mis esialgu paistis tundmatu, kuid tänaseks olen kindel, et olen omadega „koju jõudnud“. Loomulikult seisin ka mina nö ristteel ja mõtisklesin oma valikute üle. Õnneks julgesin teha otsuse. Tegelen sellega, mis mind tõeliselt huvitab ja rõõmsaks teeb ning annan selle postiivsuse teistele edasi. Kui juba üks inimene saab minu tegemistest abi, siis on see minu jaoks suur kordaminek. Success!
Seega, ole palun nii hea ja tee algust sellega, mis sind kõnetab, rõõmsaks teeb ja huvi pakub. See, et oled läbi käinud tulest ja veest, ei tähenda seda, et sa oled kuidagi kehvem inimene. Ära oota, alusta kohe! Kui see, mille valisid, on ettevõtlus, siis surun kätt ja kiidan julguse eest! Seda enam, kui seljataha on jäänud ränk võitlus tervise pärast ja oled võitjana välja tulnud. Mis siis, et natuke räsituna, aga ikkagi oled võitja, ellujääja! Ikka ise tuleb kõike proovida, raamatutest ja teiste lugudest ei õpi nii palju, kui oma kogemustest. Sealjuures ära palun unusta, et sinu elu ei ole sinu ettevõte! Kui see nii on, siis läbipõlemine ei ole enam kaugel ja võib alata uus võitlus tervise pärast. Kogu selle „tagasi tööle“ projekti juures palun ära unusta valida rahulik tempo ning puhka piisavalt. Õpi tundma rõõmu väikestest edusammudest, olgu sinu valikuks palgatöö või ettevõtlus. Vaata muutustele silma ja julge teha uusi valikuid!

NB! Taastusstuudio Facebooki leht: https://www.facebook.com/taastusstuudio

Lisa kommentaar

Email again: