Kas ilm mõjutab tervislikku seisundit?
Absoluutselt, 100% mõjutab! Vähemalt minu puhul on see nii, aga kindlasti on ka neid terviserikke läbi teinud inimesi, keda ilma muutlikus ei mõjuta üldse. Mina räägin enda kogemusest ja kui siit leiate äratundmist, siis saate aru, et te ei ole seda kõike omale ette kujutanud, vaid ilm mõjutas teie enesetunnet päriselt.
Ilmamuutus
võib minu päevaplaanid totaalselt segamini lüüa, sest tervislik seisund annab
endast kohe märku. Kui kusagilt ikka väga tugevalt valutab, siis ei ole
võimalik rõõmus olla. Katsud lihtsalt selle kehva enesetundega päeva õhtusse
saata ja loodad paremale homsele. Ei saa öelda, et ainult vihm ja pori tekitab tervisevaevusi,
mõnikord võib kehvemat enesetunnet ette tulla ka päikselisel päeval. Päike
loomulikult leevendab enesetunnet, olemist, aga kui sel päeval peaks olema väga
tuuline, siis see krutib minu tasakaalukeskuses midagi paigast ära ja juba ongi
kõndimisega probleemid platsis. Kõigun sõna otses mõttes tuules. 😊 Sellistel
hetkedel otsin oma jalutuskäikudel lähimat pinki ja istun ning lasen päikesel mõnusalt
endale peale paista. Kui päev on päikseline, siis püüan ennast ikka kokku võtta ja kodust
välja minna, sest päike on meie maal defitsiit ja ma tõepoolest tunnen, et soojast
päikesest on kasvõi emotsionaalselt abi. Enesetunne paraneb oluliselt.
Kusjuures
kogu selle ilmateema juures on minust saanud amatöörsünoptik. 😊 Juba päev enne kehva
„suusailma“ tunnen läbi oma enesetunde, et nüüd see siis tuleb. See vastik
päev, millal kõik kohad valutavad, keha oleks nagu tina täis valatud ja jaksu absoluutselt
ei ole.
Ja järgmisel päeval ongi ette ennustatud kehv ilm kohal.
Võta nüüd siis kinni, olen ma sünoptik või selgeltnägija?? 😊
Aga
seda näen ma selgelt küll, et Eestimaa kliima ei tee insuldiinimese elu kergemaks
ja aina rohkem vaatan soojema kliimaga riikide poole. Sest ma tean, mida tähendab
igapäevaselt paistev päike ja mõnusalt soe ilm. Olen kunagi ammu elanud mõnda
aega soojal maal, igavese kevade saarel. Läksin sinna tookord aastaks oma
tervist turgutama, sest enam midagi muud ma enda heaks ära teha ei saanud ning
ei osanud ka. Ravimid hoidsid mind veel jalul, kuid õnneks vaim oli tugev, et
võtta vastu ostus, muuta oma elukohta ja teha enda heaks see suur samm. Minu perearst
toetas mind tookord selles otsuses 100%. Tegelikult sain ma selle mõtteseemne
just temalt ja selle eest olen ma oma arstile väga tänulik.
Soe
kliima aitas väga palju. Raske hingamisteede haigus kadus, samuti astma taandus
ning tulin sealt tagasi nö tervena. See terve olek kestis mõned aastad ja siis
hakkas kõik otsast peale kuni viimase suurema terviserikkeni välja.
Kliimapagulasi
mõistan ma väga hästi, julged inimesed ja õiged otsused. Ilmselgelt pean plaani
see teekond tulevikus uuesti ette võtta, et taastuda ja tunda ennast jälle hästi.
Sellest tervise taastamise eesmärgil ette võetud kolimisest soojale maale
kirjutan juba järgmisel nädalal. Olgu see siis sellele kirjatükile jätkulooks.
Võib olla on meil vedanud, et saame näha ja kogeda kõiki nelja aastaaega, aga eks igaüks meist leiab ise selle õige maailmajao, kuhu oma pesa punub. Oluline on see, et tervis vastu peaks ja enesetunne hea oleks.
Seniks
naudime imeilusat talveilma, sest tundub, et ka lumi on talvisel ajal muutumas
defitsiidiks. Minge võimalusel õue värsket, talvist, õhku hingama! See mõjub enesetundele hästi ja annab jõudu juurde!