Tegin hoolega ettevalmistusi selleks muudatuseks. Otsustasin enda sees ära, et see on ainus valik, mis tõepoolest aitab ja ma ei hakka kerima asjatut ärevust üles. Kusjuures ma ei tundnudki mittemingisugust ärevust või hirmu. Kolm kuud ettevalmistusi ja juba ma kolisiningi soojale maale, igavese kevade saarele, kus ma kunagi varem ei olnud käinud. Usaldasin oma sõpra, kes oli varem seal turistina käinud ja nii me koos läksimegi, sisuliselt tundmatusse. Kusjuures, sõber hüppas minuga kampa, sest ka tema tervis vajas natuke turgutust.
Kuum päike, ümberringi rõõmsad inimesed, soolane ookeanivesi ja kerge õhk, pikad jalutuskäigud, imeilus loodus, ei mingit stressi... mida veel soovida elult. Mina olin sellest ainult unistanud ja siin ma nüüd siis olin, kõik oligi saanud reaalsuseks.